Peetrus ja Paulus on kaks kõige tähtsamat apostlit. Koos venna Andreasega kuulus Peetrus Jeesuse esimeste jüngrite sekka. Apostel Peetrust peetakse traditsiooni kohaselt esimeseks Rooma paavstiks. Peetrusele ja Paulusele oli pühitsetud Tartu toomkirik. Niguliste ja Püha Vaimu kirikus oli neile pühendatud altar.
","content": "Matteuse evangeeliumis nimetab Jeesus Peetrust kaljuks, millele ta ehitab oma koguduse, ja ütleb, et talle annab ta taevariigi võtmed. Pärast Jeesuse surma tegi Peetrus misjonitööd Väike-Aasias, tegutsedes põhiliselt Antiookias, ja Roomas. Ta hukati Roomas keiser Nero ajal ning tema hauakohale on rajatud Püha Peetruse basiilika. Peetruse ja Pauluse ühine püha on 29. juunil, kuna legendi kohaselt tapeti nad samal päeval. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/038/xt3a7.jpg","idenfier": "T3A7","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/000/peetrus2_copy.png","image2_title": "Apostel Peetruse atribuut on võti, mis viitab talle kui paradiisivärava võtmehoidjale.","title": "Apostel Peetrus","image_title": ""},"T2V2": {"story": "Püha Viktori legendid, lugu 2 ","content": "Sõjasulased viisid Viktori kohtunike ette. Viimased nõudsid Viktorilt oma usust taganemist, kuid vapper sõdur keeldus sellest. Paganatest kohtunikke on kujutatud idamaiseid turbanilaadseid peakatteid kandmas, mis omakorda viitab neile kui negatiivsetele tegelastele. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/096/t2v2.jpg","idenfier": "T2V2","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/032/viktor_2x_copy.png","image2_title": "Hir wert sunte victor ghebrocht vor den rychter und he lycht em an den Kristen loven to verlatende.","title": "Siin tuuakse püha Viktor kohtuniku ette ja too käib peale, et mees ristiusust loobuks.","image_title": ""},"T2V1": {"story": "Püha Viktori legendid, lugu 1 ","content": "Kristlasest Viktor oli paganast keisri Maximiani valitsemise all Rooma leegioni ohvitser. Ta jutlustas ja lohutas kristlasi nende tagakiusamise ajal ning seetõttu vangistati ta valitseja käsul. Pildil on kujutatud raudrüüd kandva Viktori kinnivõtmist sõjasulaste poolt, mida tunnistavad temaga koosolnud kristlased. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/035/t2v1.jpg","idenfier": "T2V1","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/058/viktor_1x_copy.png","image2_title": "Hir steyt sunte victor manck den krysten und lert se in dem gheloven des leyt en de keser angrypen.","title": "Siin seisab püha Viktor kristlaste seas ja õpetab neile usku, siis laseb keiser ta kinni võtta.","image_title": ""},"T3A10": {"story": "Paulus kuulub koos Peetrusega kahe tähtsaima apostli hulka. Ta ei olnud küll Jeesuse jünger, kuid ristiusku pöördununa sai temast olulisim varakristlik misjonär. Uue testamendi osaks olevat kolmeteist Pauluse kirja arvestatakse kõige mõjukamate piiblitekstide sekka. Peetrusele ja Paulusele oli pühitsetud Tartu toomkirik. Niguliste ja Püha Vaimu kirikus oli ka neile pühendatud altar.
","content": "Paulus, algse nimega Saulus, oli kõrgest juudisoost variser, Rooma kodanik ja kristlaste tagakiusaja. Uue testamendi apostlite tegudes on kirjeldatud, kuidas Damaskusesse teel olnud Saulusele ilmutas end Kristus ning mees selle peale ristiusku pöördus, võttes nimeks Paulus. Järgnevad elukümnendid pühendus ta misjonitööle ning asutas mitmeid uusi kristlikke kogudusi. Ta suri Rooma lähistel märtrisurma, Rooma kodanikuna raiuti ta pea maha. Peetruse ja Pauluse ühine püha on 29. juunil, kuna legendi kohaselt tapeti nad ühel ja samal kuupäeval.
","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/031/xt3a10.jpg","idenfier": "T3A10","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/008/paulus_copy.png","image2_title": "Apostel Pauluse atribuut on mõõk.","title": "Apostel Paulus","image_title": ""},"T3A8/9": {"story": "Neitsi Maarja õnnistamine oma poja poolt kujutab jumalaema kroonimist. Neitsi Maarja on Kristuse emana kõige austatum pühakute seas. Ta oli keskaegse Liivimaa ning Tallinna piiskopkonna ja katedraali kaitsepühak. Maarja altarid olid kõigis Tallinna kirikutes, samuti kuulus ta Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna enimaustatud pühakute hulka. Linnas oli ka kaks Maarja vennaskonda (üks Toompeal, teine Oleviste kiriku juures).
","content": "Neitsi Maarja õnnistamine oma poja poolt on üks Maarja kroonimise pilditüübi vormidest, kus taevasse läinud Maarja kroonitakse kas oma poja, Jumala või püha kolmainsuse poolt, sageli kujutatakse teda ka juba kroonituna. Troonil istub lahtiste juustega taevane kuninganna kõrvuti valitsejarüüs Kristusega, kes hoiab oma vasakut kätt maakeral. Jumalaema rinda kaunistab uhke mäekristalliga pross. Neitsi Maarja sümboliseerib siin ka Kirikut ja kristlasi.
","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/064/t3a89.jpg","idenfier": "T3A8/9","image2": "","image2_title": "","title": "Neitsi Maarja","image_title": ""},"T3C2": {"story": "","content": "Kappaltar toetub maalide ja skulptuuridega kaunistatud alumisele osale ehk tiibadega predellale. Avatud predellas on tõenäoliselt kujutatud püha hõimkonda ehk neitsi Maarja emapoolset suguvõsa. Kaheksast korpuses seisvast püha Anna pereliikmeid kujutavast skulptuurist on kuus algsed. Neist ainsale naisfiguurile on hiljem juurde maalitud vuntsid. Korpuses on poolfiguuridena: püha Anna kolm meest – Joakim, Kleofas ja Saloome –, neitsi Maarja abikaasa Joosep, püha Anna tütred ja neitsi Maarja õed – Maarja Kleofas jaMaarja Saloome – koos abikaasade Alfeuse ja Sebedeusega. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/095/t3c2.jpg","idenfier": "T3C2","image2": "","image2_title": "","title": "Tundmatu pühak (Skulptuur on lisatud hilisemal sajandil hävinud originaali asemel)","image_title": ""},"T3C3": {"story": "","content": "Kappaltar toetub maalide ja skulptuuridega kaunistatud alumisele osale ehk tiibadega predellale. Avatud predellas on tõenäoliselt kujutatud püha hõimkonda ehk neitsi Maarja emapoolset suguvõsa. Kaheksast korpuses seisvast püha Anna pereliikmeid kujutavast skulptuurist on kuus algsed. Neist ainsale naisfiguurile on hiljem juurde maalitud vuntsid. Korpuses on poolfiguuridena: püha Anna kolm meest – Joakim, Kleofas ja Saloome –, neitsi Maarja abikaasa Joosep, püha Anna tütred ja neitsi Maarja õed – Maarja Kleofas jaMaarja Saloome – koos abikaasade Alfeuse ja Sebedeusega. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/081/t3c3.jpg","idenfier": "T3C3","image2": "","image2_title": "","title": "Tundmatu pühak","image_title": ""},"T3C6": {"story": "","content": "Kappaltar toetub maalide ja skulptuuridega kaunistatud alumisele osale ehk tiibadega predellale. Avatud predellas on tõenäoliselt kujutatud püha hõimkonda ehk neitsi Maarja emapoolset suguvõsa. Kaheksast korpuses seisvast püha Anna pereliikmeid kujutavast skulptuurist on kuus algsed. Neist ainsale naisfiguurile on hiljem juurde maalitud vuntsid. Korpuses on poolfiguuridena: püha Anna kolm meest – Joakim, Kleofas ja Saloome –, neitsi Maarja abikaasa Joosep, püha Anna tütred ja neitsi Maarja õed – Maarja Kleofas jaMaarja Saloome – koos abikaasade Alfeuse ja Sebedeusega. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/088/t3c6.jpg","idenfier": "T3C6","image2": "","image2_title": "","title": "Tundmatu pühak","image_title": ""},"T3C5": {"story": "","content": "Kappaltar toetub maalide ja skulptuuridega kaunistatud alumisele osale ehk tiibadega predellale. Avatud predellas on tõenäoliselt kujutatud püha hõimkonda ehk neitsi Maarja emapoolset suguvõsa. Kaheksast korpuses seisvast püha Anna pereliikmeid kujutavast skulptuurist on kuus algsed. Neist ainsale naisfiguurile on hiljem juurde maalitud vuntsid. Korpuses on poolfiguuridena: püha Anna kolm meest – Joakim, Kleofas ja Saloome –, neitsi Maarja abikaasa Joosep, püha Anna tütred ja neitsi Maarja õed – Maarja Kleofas jaMaarja Saloome – koos abikaasade Alfeuse ja Sebedeusega. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/081/t3c5.jpg","idenfier": "T3C5","image2": "","image2_title": "","title": "Tundmatu pühak (Skulptuur on lisatud hilisemal sajandil hävinud originaali asemel)","image_title": ""},"T200": {"story": "","content": "
","image_title": ""},"project": {"story": "Niguliste peaaltari retaabli ajalugu, tehnilised uuringud ja konserveerimine.(2013–2016) ","content": "
Püha Gertrudi skulptuur on osaliselt konserveerimata. Tegu on mitmeaastase mahuka konserveerimisprojektiga, mis keskendub Niguliste peaaltari hiliskeskaegse kappaltari restaureerimisele ja tehnilistele uuringutele. Kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas.
Ulatuslikud konserveerimistööd toimusid juba aastatel 1978–1992 Nikolai Bregmani juhtimisel Moskva Üleliidulise Restaureerimise Teadusliku Uurimise Instituudi restauraatorite poolt.. Põhiosas jõuti teos restaureerida, kuid uhked skulptuurid on tänaseni vaid osaliselt konserveeritud. Eesti Kunstimuuseumi konservaatorite töö eesmärgiks on viia lõpule skulptuuride puhastamine. Konserveerimisega kaasnevad põhjalikud uuringud.
Konserveerimistööd Niguliste kooriruumis.Konserveerimistöid saab alates 2013. aasta sügisest jälgida ka muuseumis kohapeal. Niguliste kooriruumis on üles seatud konservaatorite töötuba, teose ajalugu ning tehtavaid töid esitletakse vaatajale näituse vormis. Lähiaastatele on planeeritud rahvusvaheline konverents, trükised ja raamatud, haridusprogrammid ja töötoad. Uhke kappaltari ajaloo, teosel kujutatud pühakute ja projekti raames läbi viidud tehniliste uuringute tulemustega saab vaataja tutvuda interaktiivse multimedia lahenduse abil.
Projekti meeskond:
projekti koordinaator: Hilkka Hiiop
projekti töögrupp: Hedi Kard, Merike Kurisoo, Grete Nilp, Kaisa-Piia Pedajas, Tarmo Saaret
projekti uurimisgrupp: Alar Läänelaid, Hembo Pagi, Riin Rebane, Andres Uueni, Signe Vahur
kujundaja: Villu Plink
Programmeerimine: Wiseman Interactive OÜ - Marko Leppik, Henri Kokk.
Koostööpartnerid:
Eesti Kunstiakadeemia
Ennistuskoda “Kanut”
Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Southamptoni Ülikool
Archaeovision R&D
Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetool, Katsekoda
Tartu Ülikooli geograafia osakond
Eesti Maksu- ja Tolliamet
Toetajad:
AS Merko Ehitus
Eesti Kultuurkapital
Kultuuriministeerium
Elke Mööbel
VIDEOD PROJEKTI KOHTA:
Projekti presentatsioon:
Niguliste kiriku altari uuringud:
RTI fotografeerimine:
Tehnilised uuringud - XRF:
Röntgenuuringud:
3D
Dokumenteerimine:
","image_title": ""},"T2N1": {"story": "Püha Nikolause legendid, lugu 1 ","content": "Nikolausel oli kõrgestisündinud naaber, kes elas kolme tütrega suures vaesuses. Kolme neitsi isal ei olnud tütardele kaasavara anda ja seetõttu oleksid tütred pidanud minema patuteele. Nikolaus kuulis sellest ja otsustas tütarlapsed päästa. Ta viskas vaese mehe aknast öösel kullakangi sisse. Mees leidis selle hommikul ja naitis vanima tütre. Nikolaus toimis järgneval ööl samamoodi ning nüüd sai abielluda keskmine tütar. Neidude isa otsustas kolmandal ööl ärkvele jääda, et heategijat tänada. Kui Nikolaus kolmanda kullakangiga tuli, järgnes mees talle. Isa tundis Nikolause ära ning tänas teda põlvitades.
Myra linna piiskopi surma järel kogunesid vaimulikud, et valida talle asemik. Nad soovisid sellele kohale üht kõrgestiaustatud piiskoppi endi seast. Seesama vaimulik kuulis öösel häält, mis teatas, et Myra piiskopiks saab Nikolause-nimeline mees, kes tuleb järgmisel varahommikul esimesena kirikusse. Piiskop andis ilmutusest teistele teada ning nad jäid palves kiriku ukse juurde ootama. Varahommikul saabuski hommikupalvusele esimesena Nikolaus.
","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/080/t2n2.jpg","idenfier": "T2N2","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/044/nikolaus_2x_copy.png","image2_title": "Hir was sunte nycolaus utvorsen van gade, bischup to wesende, und se entfangen en myt groter ere.","title": "Siin valiti Püha Nikolaus jumala poolt välja, et temast saaks piiskop, ja nad võtavad ta suure auga vastu.","image_title": ""},"T3A16": {"story": "Püha Marseille’ Viktor oli 3. sajandil märtrisurma surnud vapper kristlasest sõdur. Keskajal oli ta Tallinna linna kaitsepühak. Sellele staatusele viitab tema käes olev Tallinna linna väike vapp, mis oli ühtlasi ka Suurgildi vapp. Viktor oli üks kolmest pühakust, kellele oli pühendatud Suurgildi altar Niguliste kirikus, samuti oli Viktori altar Püha Vaimu kirikus. Teda on kujutatud Püha Vaimu kiriku kappaltaril ja Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaablil.
","content": "Keiser Maximiani ajal 290. aasta paiku Marseille’s hukatud Viktori kultus oli levinud Prantsusmaal ja üksikutes Saksa linnades. Viktori matmispaik oli Gallia tähtsamaid palverännukohti, kuid Põhja-Euroopas ja hansalinnades oli ta vähetuntud. Tema mälestuspäev on 21. juulil, kuid keskaegses Tallinnas peeti Viktori pühana 10. oktoobrit ehk püha Xanteni Viktori mälestuspäeva. Seetõttu on oletatud, et siin oli segunenud kahe erineva Viktori-nimelise pühaku kultus. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/072/xt3a16.jpg","idenfier": "T3A16","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/082/viktor_copy.png","image2_title": "Püha Viktori kui sõdurpühaku atribuudid on oda ja kilp.","title": "Püha Marseille’ Viktor","image_title": ""},"T3A12": {"story": "Apostel Filippus oli üks Jeesuse jüngritest, kes kuulus algselt Ristija Johannese järgijate hulka. Ta suri märtrisurma – ta löödi risti ning loobiti kividega surnuks. Üks Püha Vaimu kiriku kõrvalaltaritest oli pühendatud Filippusele ja Jaakobus Nooremale.","content": "Filippus olevat Jeesuse surma järel teinud misjonitööd Musta mere piirkonnas ja Sküütias. Samas on ka arvatud, et ta tegutses tänase Lääne-Türgi aladel. Apostlite Filippuse ja Jaakobus noorema ühine mälestuspäev on 3. mail. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/069/xt3a12.jpg","idenfier": "T3A12","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/044/filippus_copy.png","image2_title": "Apostel Filippuse atribuut on tema märtrisurmale viitav rist.","title": "Apostel Filippus ","image_title": ""},"T3B2": {"story": "Püha Dorothea oli imekaunis kristlasest neitsi, kes keeldus abiellumast paganast kohtunikuga. Pettunud kohtunik lasi neiut piinata ja tal pea maha raiuda. Püha Dorothea oli üks neljast kuulsast keskajal austatud märterneitsist. Keskaegses Tallinnas austasid teda kõrgelt Mustpeade vennaskond ja rätsepad. Rätsepate tsunfti Dorothea altar oli Oleviste kirikus, talle pühendatud altar oli ka dominiiklaste kirikus.
","content": "Dorothead kujutatakse enamasti lille- või puuviljakorviga, kuna oma hukkamise eel teatas neitsi, et teda ootab ees paradiisiaed kaunite rooside ja maitsvate õuntega. Seejärel ilmutas end kohalolijatele Kristus, kes ulatas kohtunikule lillede ja puuviljadega korvi. Dorothea eestkoste all olid aednikud, pruudid ja õllepruulijad. Dorothea mälestuspäev on 6. veebruaril.
","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/066/xt3b2.jpg","idenfier": "T3B2","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/047/dorothea_copy.png","image2_title": "Püha Dorothea atribuut on lille- või puuviljakorv.","title": "Püha Dorothea","image_title": ""},"T2N3": {"story": "Püha Nikolause legendid, lugu 3 ","content": "Nikolaus tuli varasel tunnil kirikusse, kus pühakoja uksel ootasid teda juba ees piiskopid ja vaimulikud. Nad viisid Nikolause kirikusse ja andsid teada, et temast saab Myra linna piiskop. Nikolaus püüdis küll algul vastu seista, ent nõustus lõpuks alandlikult. Seejärel pühitseti ta piiskopiks.
","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/001/t2n3.jpg","idenfier": "T2N3","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/071/nikolaus_3x_copy.png","image2_title": "Hir wert sunte nycolaus ghekronet ton enen bischupe over dat stichte van bischupen und prelaten.","title": "Siin kroonitakse Püha Nikolaus piiskoppide ja prelaatide poolt piiskopiks stifti üle.","image_title": ""},"T3B3": {"story": "Püha Barbara oli varakeskajal hukatud märtrist tütarlaps, kes on surijate kaitsepühak. Ta oli üks armastatumaid naispühakuid, kes kuulus nelja olulisema märterneitsi ja neljateistkümne püha päästja hulka. Keskaegses Tallinnas oli kahes surnuaias talle pühendatud kabel: üks Niguliste kiriku juures, teine Harju värava lähistel. Pühaku altar oli ka Niguliste Barbara kabelis ja dominiiklaste kirikus.","content": "Legendi kohaselt oli püha Barbara imekaunis neitsi, kes elas 3. sajandil Nikomedeias. Tema isa Dioscorus lukustas ta vangitorni, vangistuses pöördus neiu aga kristlusse ja lasi tornile püha kolmainsuse auks kolm akent raiuda. Barbara isa vihastas selle peale ning tema kättemaksu kartes kaunis neitsi põgenes. Õnnetuseks tabas isa oma tütre ja raius tal pea maha. Hetk pärast seda tabas isa surmav välgunool. Püha Barbarat kujutatakse kolmikaknaga torniga, sageli on tema käes palmioks – märtrite sümbol. Tema mälestuspäev on 4. detsember.
","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/078/xt3b3.jpg","idenfier": "T3B3","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/074/barbara_copy.png","image2_title": "Püha Barbara atribuut on torn.","title": "Püha Barbara","image_title": ""},"T2V3": {"story": "Püha Viktori legendid, lugu 3 ","content": "Oma usule kindlaks jäänud Viktorit alandati ja piinati teda kinniseotuna linnarahvale näidates ja läbi linna vedades. See oli mõeldud ka teistele kristlastele hirmutamiseks. Viktori selja taha jääva maja rõdul seisavad needsamad paganatest kohtunikud, kes keisri käsul pühamehe üle uuesti kohut mõistsid. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/028/t2v3.jpg","idenfier": "T2V3","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/012/viktor_3x_copy.png","image2_title": "Hir let de richter sunte victor myt repen und towen trecken langes de straten myt groten jamer.","title": "Siin laseb kohtunik püha Viktorit köite ja nööridega suure hädaldamise saatel mööda tänavaid vedada.","image_title": ""},"T2N4": {"story": "Püha Nikolause legendid, lugu 4 ","content": "Suure tormi kätte jäänud meremehed heitsid viimases hädas kaupu ja varandust üle parda. Üks neist pöördus palves Nikolause poole, öeldes, et kui pühamehest räägitu tõsi on, vaigistab too tormi ja päästab nad. Nikolaus ilmuski hädasolijatele ja maru rauges. Kui meremehed kaldale jõudsid, nägid nad kirikus meest, kes osutus Nikolauseks, ning nad tänasid teda ja Jumalat. Pildil on kujutatud seda lugu oma ajastu kontekstis. Laev on keskaegne hansakoge, millega Läänemerel sõideti. Reelingut kaunistavad donaatoritele viitavalt Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna embleemid.
","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/075/t2n4.jpg","idenfier": "T2N4","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/009/nikolaus_4x_copy.png","image2_title": "Hir lyden schyplude grote not van storm und winde und se repen sunte nycolaus an und he halp en.","title": "Siin olid meremehed tormi ja tuule tõttu suures hädas ja nad kutsusid Püha Nikolaust appi ja ta aitas neid.","image_title": ""},"T300": {"story": "","content": "
","image_title": ""},"T3B4": {"story": "Püha Alexandria Katariina oli tark ja kaunis kristlasest neitsi, kes hukati paganast valitseja käsul. Ta kuulus nelja olulisema märterneitsi ja neljateistkümne püha päästja hulka. Katariina on õpetlaste ja õppijate, koolide ja raamatukogude pühak, tema kaitse all on ka meremehed, trükkalid, kingsepad, juuksurid ja möldrid. Keskaegses Tallinnas oli talle pühendatud dominiiklaste klooster. Talle pühendatud altarid oli Oleviste ja dominiiklaste kirikus.
","content": "Katariinat on kirjeldatud kui imeilusat kuninglikust soost tütarlast, kes arvustas paganlikku keisrit Maxentiust kristlaste tagakiusamise eest. Keiser sundis teda väitlema 50 filosoofiga, Katariina pööras nad aga ristiusku. Seejärel pakkus keiser neiule oma kätt, kuid Katariina keeldus sellest, nimetades end Kristuse pruudiks. Vangistatud Katariinal õnnestus ristiusku pöörata ka keisri väeülem ja sõjavägi. Keiser lasi Katariinat piinata ogadega rattale tõmmates, kuid vankriratas purunes. Seejärel raiuti neiul mõõgaga pea, tema soontest oli vere asemel voolanud piima. Katariina mälestuspäev on 25. novembril.
","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/034/xt3b4.jpg","idenfier": "T3B4","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/078/katariina_copy.png","image2_title": "Püha Alexandria Katariina atribuudid on katkine vankriratas ja mõõk.","title": "Püha Alexandria Katariina","image_title": ""},"T3B5": {"story": "Püha Reinold oli vapper rüütel, kellest sai benediktiini munk. Seetõttu kujutatakse teda kas sõdurpühakuna või mungarüüs. Reinoldit austas kõrgelt Riia Mustpeade vennaskond. Tallinnas oli ta kiviraidurite kaitsepühak, talle pühendatud altar asus Niguliste kirikus.
","content": "Legendi teatel oli Reinold keiser Karl Suure õepoeg. Keisriga riidu läinud Reinold põgenes koos vendadega, kuid nad lõpuks tabanud onu saatis Reinoldi palverännule Jeruusalemma. Koju naastes astus Reinold mungaks ja tegutses Kölni toomkiriku ehitusmeistrina. Kadedad kaaslased surmasid ta ja heitsid surnukeha Reini jõkke. Reinold on ehitusmeistrite ja kiviraidurite kaitsepühak. Tema mälestuspäev on 7. jaanuaril.
","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/068/xt3b5.jpg","idenfier": "T3B5","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/030/reinold_copy.png","image2_title": "Püha Reinoldi atribuudid on mõõk ja krooniga pea.","title": "Püha Reinold","image_title": ""},"T2N6": {"story": "Püha Nikolause legendid, lugu 6 ","content": "Keisrile tulnud valekaebuse peale vangistati kolm rüütlit ja heideti vangikongi hukkamist ootama. Ühele neist meenus, kuidas Nikolaus oli aidanud kolme süütult tapalavale viidud noorukit. Nad pöördusid palves püha piiskopi poole, kes ilmutas end öösel keisrile ja nõudis rüütlite vabastamist. Hommikul ärganud keiser ruttas vangikongi ja küsis vangidelt, kas nemad on unenäoga seotud. Rüütlid vastasid, et nad palusid Nikolauselt abi ja et neil ei ole mingit süüd.
","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/059/t2n6.jpg","idenfier": "T2N6","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/077/nikolaus_6x_copy.png","image2_title": "Hir warden desulven ridder unschuldigen ghevangen und sunte nycolaus openbarde syck den keser, se lostogheven.","title": "Siin pandi needsamad kolm rüütlit süütult vangi ja Püha Nikolaus ilmutas end keisrile, et too nad vabaks laseks.","image_title": ""},"T3B1": {"story": "Püha Apollonia oli neitsist märterpühak, kellel tõmmati hukkamisel välja kõik hambad. Keskaegses Tallinnas austasid Apolloniat kõrgelt kingsepad, kellel oli Niguliste kirikus talle pühendatud altar. ","content": "Apolloniat kujutatakse kauni neitsina, ehkki legendi kohaselt oli ta vana diakoniss, kes tapeti kristlaste tagakiusamise ajal Aleksandrias. Piinamisel hammasteta jäänud naine põletati hiljem tuleriidal. Ta on hambaarstide kaitsepühak ning aitab hambavalu korral. Apollonia mälestuspäev on 9. veebruaril. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/055/xt3b1.jpg","idenfier": "T3B1","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/017/apollonia_copy.png","image2_title": "Püha Apollonia atribuudid on tangid ja hammas.","title": "Püha Apollonia","image_title": ""},"T3B8/9": {"story": "Püha Anna, neitsi Maarja ja Jeesus-laps moodustavad kolmikgrupi, mille kohta kasutatakse väljendit „Anna ise kolmas”. Kolmikgrupp kujutab Jeesust koos oma vanaema ja emaga ning sümboliseerib Kristuse maist põlvnemist. Anna oli keskajal üks armastatumaid pühakuid. Talle pühendatud altarid olid peaaegu kõigis Tallinna kirikutes. ","content": "Pühal Annal kui Kristuse vanaemal oli keskaegses pühakultuses eriline koht. Hiliskeskajaks kujunes Annast üks armastatumaid naispühakuid ning tema kaitse haare oli väga lai: teda austati kui pühendunud ema ja abikaasat, kõlbelist lesknaist ja mõjuvõimast vanaema. Kristuse vanaemana oli pühal Annal pühakuskaalal ka eriline koht eestseisjana. Püha Anna püha ehk annepäeva peetakse 26. juulil.
","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/072/t3b89.jpg","idenfier": "T3B8/9","image2": "","image2_title": "","title": "Püha Anna, neitsi Maarja ja Jeesus-laps","image_title": ""},"T1A": {"story": "","content": "Püha Jüri oli keskajal üks armastatumaid pühakuid, kes kaitses teiste seas rüütleid ja talupoegi. Ta oli Saksa ordu üks kaitsepühakuid ja kuulus neljateistkümne püha päästja hulka. Jüri austasid kõrgelt Suurgild ja Mustpeade vennaskond. Tallinnas oli talle pühendatud kaks kabelit – üks Niguliste kirikus, teine toomkirikus. Nigulistes asus ka Jüri altar.
","content": "Püha Jüri on tuntud lohelegendi kaudu. Silene linnakest Liibüas kimbutas hirmuäratav lohe. Pärast seda, kui linnarahvas oli talle oma kariloomad ohverdanud, jõudis järg inimeste kätte. Liisu tahtel oli esimeseks väljavalituks kuningatütar. Kui vapper sõdur Jüri linnakesse jõudis, valmistuti neitsi ohverdamiseks. Jüri astus lohega võitlusesse, alistas ta ning vabastas printsessi. Tänutäheks võttis linnarahvas vastu ristiusu. Püha Jüri püha ehk jüripäeva peetakse 23. aprillil. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/021/xt3b12.jpg","idenfier": "T3B12","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/079/juri2_copy.png","image2_title": "Püha Jüri atribuudid on mõõk ja alistatud lohe.","title": "Püha Jüri","image_title": ""},"T2V8": {"story": "Püha Viktori legendid, lugu 8 ","content": "Timukad heitsid seejärel piinatud märtri surnukeha vette. Teisel pool kallast võtavad inglid Viktori surnukeha vastu, et see maha matta. Viktori kannatusloo viimane stseen toimub Lübecki hiliskeskaegse linnapanoraami taustal. Tegemist on kõige vanema tänapäevani säilinud Lübecki vaatega. Kuigi legendis visati märterpühak Viktori keha merre, näeme siin Wakenitzi jõge.
","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/097/t2v8.jpg","idenfier": "T2V8","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/041/viktor_8x_copy.png","image2_title": "Hir werpen se synen lycha in dat mer und de engele brochten en to lande und wart erliken begraven.","title": "Siin viskavad nad tema surnukeha merre ning inglid toovad ta maale ja ta maetakse auväärsel viisil. ","image_title": ""},"T1D": {"story": "","content": "Püha Augustinus on üks kristliku kiriku kõige olulisemaid teolooge, kelle kirjutised mõjutasid usuteadust ja filosoofiat. Ta elas 4.–5. sajandi vahetusel ning teda on nimetatud esimeseks keskaegseks ja viimaseks antiikajastu mõtlejaks.Keiser Konstantinus Suur saatis kolm rüütlit oma vastalistega kohtuma. Kui rüütlid Nikolause kodulinna saabusid, kutsus piiskop nad enda juurde. Seal said nad teate, et valelik linnavalitseja on vangistanud ja viinud hukkamisele kolm süüta noormeest. Nikolaus ja rüütlid kiirustasid kohale. Nad leidsid noorukid kinniseotud silmadega põlvitamas ja surma ootamas. Nikolaus peatas timuka mõõga ja päästis süütud mehed. Kõike seda pealt näinud rüütlid võtsid vastu ristiusu.
","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/061/t2n5.jpg","idenfier": "T2N5","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/027/nikolaus_5x_copy.png","image2_title": "Hir loset sunte nycolaus dre unschuldighe mynschen van dem dode. Dat seghen de ridere und bekerden sic.","title": "Siin päästab Püha Nikolaus kolm süütut meest surmast, seda näevad pealt kolm rüütlit ja võtavad vastu ristiusu.","image_title": ""},"T2N7": {"story": "Püha Nikolause legendid, lugu 7 ","content": "Keiser kuulis vabastatud rüütlitelt Nikolause ja tema imetegude kohta. Ta andis neile kallihinnalisi kingitusi. Samuti soovis keiser, et rüütlid paluksid Nikolausel keisri ja tema riigi eest Jumala ees kosta. Lõpetuseks saatis valitseja Jumalat tänades kolmiku teele.
","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/001/t2n7.jpg","idenfier": "T2N7","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/004/nikolaus_7x_copy.png","image2_title": "Hir lete de keser de dre rider los und gaf en gyft und gehaise, dat se sunte nycolaus vor em beden.","title": "Siin lasi keiser need kolm rüütlit vabaks ja andis neile kingitusi, et nad paluksid tema eest Püha Nikolaust.","image_title": ""},"T2N8": {"story": "Püha Nikolause legendid, lugu 8 ","content": "Nikolause aeg selles maailmas oli otsa saamas. Ta pöördus palvetes Jumala poole, et too saadaks oma inglid talle järele. Püha piiskoppi on kujutatud vaimulike keskel pärast surisakramentidest osa saamist siit ilmast lahkumas. Nikolause taevast teekonda kinnitavad kaks inglit, kes hoiavad kätel piiskopimitraga alasti poisikest – pühaku hinge.
","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/062/t2n8.jpg","idenfier": "T2N8","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/026/nikolaus_8x_copy.png","image2_title": "Hir lit sunte nycolaus op synen knyen und ghist synen geyst up, de helghen engele halen syne sele.","title": "Siin Püha Nikolaus põlvitab ja heidab hinge, pühad inglid võtavad ta hinge.","image_title": ""},"T3A1": {"story": "Püha Nikolaus on üks austatumaid pühakuid nii lääne- kui ka idakirikus. Ta oli Myra linna piiskop, kes elas 4. sajandil Väike-Aasias praeguse Türgi alal. Nikolause kaitse all on meresõitjad, kaupmehed, teelised, käsitöölised ja lapsed. Ta oli keskajal kõigis hansalinnades kõrgelt austatud. Nikolausele oli pühendatud Niguliste kirik, samuti asus siin talle pühitsetud altar. ","content": "Pühast Nikolausest on teada kümneid legende, kuid eluloolised andmed tema isikust on napid. Ta sündis 270. aastatel, võttis osa 325. aasta Nikaia kirikukogust ning suri aastal 342. Nikolause surnukeha toodi 1087. aastal Myrast Bari linna Lõuna-Itaalias. Tema sealsest hauakohast voolavat tänaseni imelist tervendavat õli ehk Nikolause mannat. Tuntuimad legendid püha Nikolausest on neitsilegend, kus ta kingib kaasavara kolmele vaesele tütarlapsele, ja koolipoistelegend, kus ta äratab surnust üles kolm tapetud ja tünnidesse soolatud noorukit. Püha Nikolause mälestuspäevi ehk nigulapäevi on kaks: 9. mai, Nikolause säilmete Barisse jõudmise päev, ja 6. detsember, pühaku surmapäev. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/043/xt3a1.jpg","idenfier": "T3A1","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/036/nikolaus_copy.png","image2_title": "Püha Nikolause atribuut on piiskopisau.","title": "Püha Nikolaus","image_title": ""},"T3A2": {"story": "Apostel Matteus oli üks Jeesuse jüngritest ja uue testamendi Matteuse evangeeliumi autor. Niguliste kirikus oli Matteusele pühendatud kabel, mis paiknes praeguse Antoniuse kabeli asukohal, ja altar. ","content": "Matteus oli enne Jeesuse apostlitega liitumist Rooma maksukoguja. Hiljem jutlustas ta Juudamaal, Pärsias ja Etioopias. Etioopias raiuti paganast valitseja käsul ta pea maha. Matteuse kui evangelisti sümbol on tiivuline inimene või ingel. Matteuse püha ehk madisepäev on 21. septembril. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/032/xt3a2.jpg","idenfier": "T3A2","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/037/matteus_copy.png","image2_title": "Apostel Matteuse atribuudid on raamat ja sulg.","title": "Apostel Matteus","image_title": ""},"T3A5": {"story": "Apostel Andreas oli üks Jeesuse jüngritest. Koos venna Peetrusega kuulus ta esimeste apostlite hulka, samuti nimetatakse teda nelja peamise apostli seas. ","content": "Kaluritest vennad Peetrus ja Andreas olid enne Jeesusega liitumist Ristija Johannese järgijad. Pärast Jeesuse surma jutlustas Andreas Sküütias, kus suri ka märtrisurma. Ta löödi x-tähe kujulisele ristile, mida nimetatakse ka Andrease ristiks. Andreas on kalurite, lihunike ja veekandjate kaitsepühak. Tema püha on 30. novembril. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/006/xt3a5.jpg","idenfier": "T3A5","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/028/andreas_copy.png","image2_title": "Apostel Andrease atribuut on x-tähe kujuline rist ehk Andrease rist.","title": "Apostel Andreas ","image_title": ""},"T3A11": {"story": "Apostel Jaakobus vanem oli üks Jeesuse jüngritest, kes kuulus nelja kõige tähtsama apostli hulka. Ta olevat maetud Põhja-Hispaanias asuvasse Santiago de Compostelasse, millest kujunes keskaegse Euroopa kõige olulisem palverännukeskus. Jaakobus oli keskajal tuntud kui reisijate ja palverändurite kaitsepühak. Samuti oli ta kõrgelt austatud hansalinnades. ","content": "Püha hõimkonna legendi kohaselt olid Jaakobus vanem ja apostel Johannes vennad ning Jeesuse tädipojad. Jaakobus olevat pärast Jeesuse surma jutlustanud Hispaanias, Juudamaale naastes suri ta seal märtrisurma, ta pea raiuti maha. Ühe legendi kohaselt asetati tema surnukeha paati, mis triivis Santiago de Compostelasse. Tema sealne hauakoht olevat avastatud 9. sajandil. Jaakobust kujutatakse kunstis teistest apostlitest erinevalt: me näeme teda enamasti palverändurirüüs, peas rändurimüts koos südakarbiga. Tema püha on 25. juulil. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/030/xt3a11.jpg","idenfier": "T3A11","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/059/jaakobusvanem_copy.png","image2_title": "Apostel Jaakobus vanema atribuudid on tema märtrisurmale viitav mõõk ning palverännumärk südakarp.","title": "Apostel Jaakobus vanem ","image_title": ""},"T3A13": {"story": "Apostel Siimon oli üks Jeesuse jüngritest. Ta tegi misjonitööd Pärsias, kus suri koos apostel Juudas Tadeusega märtrisurma. Kahte apostlit kujutatakse sageli koos. Tartu toomkirikus oli neile pühitsetud kabel ja altar, Tallinna Püha Vaimu kirikus altar. ","content": "Püha hõimkonna legendi kohaselt olid apostlid Siimon ja Juudas Tadeus vennad ning Jeesuse tädipojad. Siimoni hukati, ta keha saeti pooleks. Apostlite Siimoni ja Juudas Tadeuse ühine mälestuspäev on 28. oktoobril. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/076/xt3a13.jpg","idenfier": "T3A13","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/006/siimon_copy.png","image2_title": "Apostel Siimoni atribuut on saag.","title": "Apostel Siimon","image_title": ""},"T3A14": {"story": "Apostel Juudas Tadeus oli üks Jeesuse jüngritest. Ta tegi misjonitööd Pärsias, kus suri koos apostel Siimoniga märtrisurma. Kahte apostlit kujutatakse sageli koos. Tartu toomkirikus oli neile pühitsetud kabel ja altar, Tallinna Püha Vaimu kirikus altar. ","content": "Püha hõimkonna legendi kohaselt olid apostlid Juudas Tadeus ja Siimon vennad ning Jeesuse tädipojad. Juudas Tadeus hukati nuiaga. Apostlite Juudas Tadeuse ja Siimoni ühine mälestuspäev on 28. oktoobril. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/091/xt3a14.jpg","idenfier": "T3A14","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/023/juudastadeus_copy.png","image2_title": "Apostel Juudas Tadeuse atribuut on nui.","title": "Apostel Juudas Tadeus","image_title": ""},"T3A15": {"story": "Apostel Mattias oli Jeesuse jünger, kes liitus apostlitega pärast Juudas Iskarioti surma. Teda nimetatakse seetõttu ka kolmeteistkümnendaks apostliks. ","content": "Mattias jutlustas ja tegi imetegusid Juudamaal. Tema surma kohta on erinevaid versioone: esimese kohaselt olevat ta surnud loomulikku surma, teise järgi löödud risti Roomas ning maetud sealsesse Santa Maria Maggiore kirikusse, kolmanda kohaselt loobiti ta kividega surnuks ning raiuti seejärel kirvega maha ta pea. Mattiase mälestuspäev on 24. veebruaril. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/057/xt3a15.jpg","idenfier": "T3A15","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/079/mattias_copy.png","image2_title": "Apostel Mattiase atribuut on hellebard ehk odakirves.","title": "Apostel Mattias","image_title": ""},"T3B11": {"story": "Püha Laurentius oli 3. sajandil märtrisurma surnud Rooma vaimulik. Laurentius kuulus Skandinaavias kõrgelt austatud pühakute hulka, olles Lundi ja Uppsala toomkirikute kaitsepühak. Eestis on talle pühitsetud mitu kirikut, Tallinna Oleviste kirikus asus Laurentiuse kabel. ","content": "Legendi kohaselt piinati Laurentiust elusalt sütel, et ta annaks paganast keiser Valerianusele üles Rooma kirikuvarad. Seetõttu hoiab ta käes söeresti. Laurentiust kujutatakse noore, habemeta mehena, kes kannab diakoni vaimulikurõivaid ja tonsuuri. Laurentiuse püha ehk lauritsapäev on 10. augustil. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/044/xt3b11.jpg","idenfier": "T3B11","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/006/laurentsius_copy.png","image2_title": "Püha Laurentiuse atribuut on söerest.","title": "Püha Laurentius","image_title": ""},"T3D2": {"story": "","content": "Ristija Johannest peetakse viimaseks vana testamendi prohvetiks ja esimeseks uue testamendi märtriks, samuti loetakse teda Jeesuse eelkäijaks. Keskaegses Tallinnas oli talle pühitsetud algselt pidalitõbiste varjupaigana tegutsenud Jaani seek. Teda austasid kõrgelt Tallinna Mustpeade vennaskond ja kullassepad. Oleviste kirikus asus kullasseppade tsunfti Johannese altar.
","content": "Johannes olevat olnud Jeesuse kauge sugulane, kes sai tuntuks jutlustajana. Ta ristis Jeesuse Jordani jões. Johannes hukati Juudamaa valitseja Heroodese käsul. Matteuse evangeeliumi kohaselt toimus Heroodese juures pidusöök, kus Heroodes lubas täita kauni neiu Salome soovi. Viimane palus kingituseks vangistatud Ristija Johannese pead. Kunstis kujutatakse Johannest prohveti ja ristijana, kes on rüütatud loomanahkadesse või askeetlikesse rõivastesse. Tema püha tähistatakse jaanipäeval, 24. juunil.
","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/009/xt3b7.jpg","idenfier": "T3B7","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/082/ristijajohannes_copy.png","image2_title": "Ristija Johannese atribuudid on lammas ja raamat.","title": "Ristija Johannes","image_title": ""},"T2V6": {"story": "Püha Viktori legendid, lugu 6 ","content": "Keisri käsul tõid kohtunikud Viktori Jupiteri kuju ette, et too seda austaks. Märter keeldus ebajumala kummardamisest ja lõi kuju jalaga. Samba otsas olevat Jupiteri kuju on pildil kujutatud kuradile sarnanevalt, käes hoiab see poolkuud kandvat lippu. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/040/t2v6.jpg","idenfier": "T2V6","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/086/viktor_6x_copy.png","image2_title": "Hir wert he ghebrocht vor den afgot des stotte he an den pyler myt dem vote do vyl de afgot ter erden.","title": "Siin tuuakse ta ebajumala ette, siis lööb ta sammast jalaga ja ebajumal kukub maha.","image_title": ""},"T3A3": {"story": "Apostel Bartolomeus oli üks Jeesuse jüngritest. Ta tegi misjonitööd Indias ja Armeenias. Bartolomeus suri märtrisurma ja ta nüliti elusalt. Püha Vaimu kirikus asus talle ja teistele apostlitele pühitsetud altar.
","content": "Legendi kohaselt ravitses Bartolomeus terveks Armeenia kuningatütre, kes tänutäheks koos õukonnaga kristluse vastu võttis. Paganast valitseja lasi seejärel ta hukata vana Pärsia tava kohaselt nülgides. Bartolomeuse kaitse all on talupojad, rätsepad, pagarid ja kingsepad. Tema püha ehk pärtlipäev on 24. augustil. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/034/xt3a3.jpg","idenfier": "T3A3","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/015/bartholomeus_copy.png","image2_title": "Apostel Bartolomeuse atribuut on lihunikunuga.","title": "Apostel Bartolomeus","image_title": ""},"T3B14": {"story": "Püha Nivellesi Gertrud oli merovingide kuninga kojaülema Pippin vanema tütar. Tema juhitud Nivellesi klooster oli tuntud palverändurite ööbimiskohana ja seetõttu on Gertrud ka rändurite kaitsepühak. Keskaegses Tallinnas kuulus ta Mustpeade vennaskonna lemmikpühakute hulka. Tallinna sadamas asus talle pühitsetud kabel ning linnas oli Gertrudi gild, Oleviste kirikus ka altar. Dominiiklaste kirikus oli Neitsi Maarjale, Gertrudile ja Dorotheale pühendatud altar.
","content": "Legendi kohaselt olevat Nivellesi kloostri juures asunud allika vesi aidanud näriliste vastu. Seetõttu kujutataksegi abtissirüüs Gertrudi enamasti koos roti või hiirega. Ta kuulus ka katku vastu aidanud pühakute hulka. Samuti oli ta surnute kaitsja, kuna usuti, et kui inimene siit ilmast lahkus, oli esimesel ööl tema hing Gertrudi eestkoste all. Gertrudi püha peetakse 17. märtsil.","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/089/xt3b14.jpg","idenfier": "T3B14","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/028/gertrud_copy.png","image2_title": "Püha Gertrudi atribuut on kloostrihoone.","title": "Püha Nivelles’ Gertrud","image_title": ""},"T3B15": {"story": "Püha Birgitta on kõige tuntum Põhjamaade naispühak ja müstik. Ta asutas 14. sajandil birgitiinide kloostriordu. Tallinna lähistele Piritale rajati birgitiinide klooster 15. sajandi alguses. ","content": "Rootsi aadlisoost Birgitta sündis 1303. aastal, ta oli õnnelikus abielus ning kaheksa lapse ema. Samuti kuulus ta õuedaamina kuningas Magnus II õukonda. Koos oma abikaasaga palverändudel käinud Birgitta hakkas saama jumalikke ilmutusi. Need levisid käsikirjade ja trükistena kogu keskaegses Euroopas ning mõjutasid ka kujutavat kunsti. Pärast mehe surma pühendus Birgitta uue ordu rajamisele, asutades kuninga toel Vadstenasse birgitiinide kloostri. Ordule tunnustuse saamiseks läks ta Rooma, kus viibis kuni oma surmani 1373. aastal. Birgitta kuulutati pühakuks juba kaheksateist aastat pärast tema maisest elust lahkumist, aastal 1391. Püha Birgitta pühana peetakse tema surmapäeva, 23. juulit, ja pühakuks kuulutamise päeva, 7. oktoobrit.
","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/057/xt3b15.jpg","idenfier": "T3B15","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/083/birgitta_copy.png","image2_title": "Püha Birgitta atribuudid on tema ilmutustele viitavalt sulg ja avatud raamat.","title": "Püha Birgitta ","image_title": ""},"T3B13": {"story": "Püha Maarja Magdaleena oli üks Jeesuse kaaslastest ning tema ristisurma ja ülestõusmise tunnistaja. Teda mainivad kõik neli uue testamendi evangeeliumit ning neitsi Maarja kõrval peetakse teda kõige olulisemaks piiblis nimetatud naiseks. Tallinna Oleviste kirikus asus talle pühendatud altar. ","content": "Maarja Magdaleenaks peetakse Luuka evangeeliumis kirjeldatud langenud naist, kes pesi ja võidis mürriga Jeesuse jalgu ning kellele viimane andis andeks kõik patud. Samuti on teda identifitseeritud Marta-nimelise naise õena loos, kus Jeesus külastab kahte sõsarat. Keskaegses kunstis kujutatakse teda kas vaga ja tagasihoidliku naisena või luksuslikes moerõivastes. Tema püha ehk madlipäev on 22. juulil. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/009/xt3b13.jpg","idenfier": "T3B13","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/021/maarjamagdaleena_copy.png","image2_title": "Püha Maarja Magdaleena atribuut on salvitoos.","title": "Püha Maarja Magdaleena","image_title": ""},"T3B16": {"story": "Püha Tüüringi Elisabeth oli 13. sajandil elanud Ungari printsess ja Tüüringi krahvinna, kes oli tuntud kui vaeste ja haigete eest hoolitseja. Ta oli üks Saksa ordu kaitsepühakutest. Elisabethi lugu on kujutatud ka Bernt Notke töökojas valminud Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltari retaablil. ","content": "Elisabeth naitus Tüüringi maakrahvi poja Ludwigiga. Õnnelikus abielus olnud naine jäi varakult leseks ning pühendas maisest varast loobudes oma elu vaestehoolekandele. Elisabethiga on seotud hulk halastustegude ja tervenemisega seotud legende. Ta kuulutati pühakuks juba kolm aastat pärast surma, 1235. aastal. Püha Tüüringi Elisabethi püha on 19. novembril. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/096/xt3b16.jpg","idenfier": "T3B16","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/028/elisabeth_copy.png","image2_title": "Püha Tüüringi Elisabethi atribuudid on kaladega vaagen ja kann.","title": "Püha Tüüringi Elisabeth ","image_title": ""},"T3D1": {"story": "","content": "Apostel Johannes kuulus Jeesuse tähtsamate jüngrite hulka. Ta oli ainus apostlitest, kes ei surnud märtrisurma ning elas kõrge vanuseni. Johannes oli ka üks Jeesuse ristisurma tunnistajaid. Teda peetakse uue testamendi Johannese evangeeliumi ja ilmutusraamatu autoriks. Dominiiklaste kirikus asus Neitsi Maarjale, apostlitele Jaakobusele ja Johannesele pühitsetud altar.
","content": "Püha hõimkonna legendi kohaselt oli Johannes Jeesuse tädipoeg ja Jaakobus vanema vend. Jeesuse lähima jüngrina oli ta pea kõigi uue testamendi olulisemate sündmuste tunnistaja. Johannes oli ka see, kelle hoolde usaldas Jeesus oma ema. Tema püha on 27. detsembril. ","orientation": "portrait","image": "http://rode.wiseman.ee/static/files/004/xt3a6.jpg","idenfier": "T3A6","image2": "http://rode.wiseman.ee/static/files/008/johannes_copy.png","image2_title": "Apostel Johannest kujutatakse noore mehena ning koos karikaga. Sageli paistab karikast kas madu või väike lohe viitamaks legendile, mille kohaselt taheti teda mürgitada.","title": "Apostel Johannes ","image_title": ""},"T1C": {"story": "","content": "Püha Clairvaux’ Bernard oli tsistertslaste ordu rajaja ja üks mõjukamaid isikuid 12. sajandi Euroopas. Tsistertslased kasvasid välja benediktiinide ordust ning olid nii ristsõdade kui ka Põhja- ja Ida-Euroopa ristiusustamise eesotsas. Tallinnas oli keskajal tsisterlaste Mihkli nunnaklooster, lisaks asusid konvendid Padisel, Kärknas, Lihulas ja Tartus.Tegu on mitmeaastase mahuka konserveerimisprojektiga, mis keskendub Niguliste peaaltari hiliskeskaegse kappaltari restaureerimisele ja tehnilistele uuringutele. Kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas.
Püha Gertrudi skulptuur on osaliselt konserveerimata.
Ulatuslikud konserveerimistööd toimusid juba aastatel 1978–1992 Nikolai Bregmani juhtimisel Moskva Üleliidulise Restaureerimise Teadusliku Uurimise Instituudi restauraatorite poolt.. Põhiosas jõuti teos restaureerida, kuid uhked skulptuurid on tänaseni vaid osaliselt konserveeritud. Eesti Kunstimuuseumi konservaatorite töö eesmärgiks on viia lõpule skulptuuride puhastamine. Konserveerimisega kaasnevad põhjalikud uuringud.
Konserveerimistööd Niguliste kooriruumis.
Konserveerimistöid saab alates 2013. aasta sügisest jälgida ka muuseumis kohapeal. Niguliste kooriruumis on üles seatud konservaatorite töötuba, teose ajalugu ning tehtavaid töid esitletakse vaatajale näituse vormis. Lähiaastatele on planeeritud rahvusvaheline konverents, trükised ja raamatud, haridusprogrammid ja töötoad. Uhke kappaltari ajaloo, teosel kujutatud pühakute ja projekti raames läbi viidud tehniliste uuringute tulemustega saab vaataja tutvuda interaktiivse multimedia lahenduse abil.
Projekti meeskond:
projekti koordinaator: Hilkka Hiiop
projekti töögrupp: Hedi Kard, Merike Kurisoo, Grete Nilp, Kaisa-Piia Pedajas, Tarmo Saaret
projekti uurimisgrupp: Alar Läänelaid, Hembo Pagi, Riin Rebane, Andres Uueni, Signe Vahur
kujundaja: Villu Plink
Koostööpartnerid:
Eesti Kunstiakadeemia
Ennistuskoda “Kanut”
Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Southamptoni Ülikool
Archaeovision R&D
Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetool, Katsekoda
Tartu Ülikooli geograafia osakond
Eesti Maksu- ja Tolliamet
Toetajad:
AS Merko Ehitus
Eesti Kultuurkapital
Kultuuriministeerium
Elke Mööbel
Projekti presentatsioon:
Dokumenteerimine:
RTI fotografeerimine:
XRF uuringud:
Workshop:
Röntgenuuringud
3D:
","orientation": "portrait","image": "","idenfier": "MOR","image2": "","image2_title": "","title": "Projekt “Rode altar lähivaates'","image_title": ""},"T1-0": {"story": "","content": "Kappaltari suletud ehk argipäevases asendis näeme vasakpoolsel tiival kolme kõige olulisemat neitsist pühakut: neitsi Maarjat, püha Alexandria Katariinat ja püha Barbarat. Kolmiku jalge ees on kujutatud kappaltari ühe peamise toetaja, Suurgildi ühenduse embleemi, mis on ka Tallinna linna väike vapp. Parempoolsel tiival seisavad kolm meespühakut: keskel Niguliste kiriku kaitsepühak püha Nikolaus, tema kõrval asuvad Tallinna kaitsepühak püha Marseille’ Viktor ning Mustpeade vennaskonna üks kaitsjaid püha Jüri. Nende ees on Mustpeade vennaskonna embleem koos vennaskonnale nime andnud püha Mauritiuse peaga.Kappaltar toetub maalide ja skulptuuridega kaunistatud alumisele osale ehk tiibadega predellale.Suletud tiibadele on maalitud neli suurt varakristlikku kirikuisa – Gregorius, Hieronymus, Augustinus ja Ambrosius – ning kaks kristlike ordude asutajat, Clairvaux’ Bernard ja Nursia Benedictus.
","orientation": "portrait","image": "","idenfier": "T1-0","image2": "","image2_title": "","title": "Suletud altariretaabel","image_title": ""},"history": {"story": "","content": "
Vasakpoolne kirstu kandev mees kannab rüü kaelusel nimetähti HERMEN RODE. Lübecki Luuka vennaskonna altariretaabel. Hermen Rode töökoda. 1490. aastadTallinna Niguliste kiriku peaaltari kappaltar on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. Retaabel telliti Lübecki meistri ja maalija Hermen Rode töökojast ja see valmis aastatel 1478–1481. Rode juhitud töökoda oli hiliskeskajal üks tuntumaid Põhja-Euroopas ning seal valminud teoseid on säilinud tänapäevani nii Saksamaal kui ka Põhjamaades. Tema kõige olulisem töö Tallinna Niguliste kiriku kappaltar kõrval on Lübecki Püha Luuka vennaskonna altariretaabel, mis asub praegu Lübecki St. Annen-Museum’is. Keskajal oli kunstiteoseid tellides reegel esitada vastav soov meistrile. Meistristaatuses olid tavaliselt maalijad, kelle oskusi hinnati võrreldes teistega kõrgemalt. Suurte tööde, näiteks kappaltarite puhul teostasid eri tööetappe erinevad meistrid ja ametimehed nagu maalijad, tislerid, puunikerdajad jne. Neid töid tegid kas meistri abilised või telliti need tänapäeva mõistes allhanke korras. Niguliste kappaltari maalingud on teostanud Hermen Rode, kuid skulptuurid teinud puunikerdaja(d) on tänaseni teadmata.
Lübecki Luuka vennaskonna altariretaabel. Hermen Rode töökoda. 1490. aastad. Poolavatud asend. Tallinna Niguliste kiriku kappaltar kuulub mõõtmetelt 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka: see on 3,5 meetrit kõrge ning avatuna üle 6 meetri lai. Tüübilt on tegemist predellale toetuva kahe tiivapaariga kappaltariga. Avatavaid ja suletavaid tiibu liigutades saab pildiprogrammi varieerida. Altaritiibade asend sõltus nädalapäevadest ja kirikupühadest. Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised.
Tallinna Suurgildi ühenduse embleem. 
Tallinna Mustpeade vennaskonna embleem. 1250 Riia marka maksma läinud kunstiteose põhirahastajateks peetakse Niguliste koguduse kõrval Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonda, sest nende embleeme on kujutatud retaablil mitmel korral. Samuti on teosel nende ühenduste jaoks tähtsad pühakud.
Hermen Rode töökoja keskaegne kappaltar Niguliste kiriku kooriruumis. Foto 1939. 
Neogooti stiilis uus altarisein Niguliste kiriku kooriruumis. Foto 20. sajandi algus. 
Hermen Rode töökoja keskaegne kappaltar Antoniuse kabelis. Kõrvalseinal paikneb Bernt Notke Surmatantsu-maal. Foto 20. sajandi algus. 
Näide Nikolai Bregmani aegsete restaureerimistööde dokumentatsioonist. Kappaltar jõudis Tallinnasse 1481. aasta augustis ning selle seadsid peaaltarile üles Hinrik van dem Brok ja tema abilised. Siin on see lühikeste vaheaegadega paiknenud üle 500 aasta. 19. sajandi keskel leiti, et keskaegne kappaltar on liiga katoliiklik. Niguliste kogudus tellis uue, neogooti-stiilis altariseina koos Kristuse ristisurma kujutava altarimaaliga. Kunstnik Karl Gottlieb Wenigi maalitud teos seati Niguliste kiriku kooriruumi üles 1863. aastal.Keskaegne kappaltar paigutati Antoniuse kabelisse, kust see 1939. aastal algsele asukohale tagasi toodi. 1943. aastal, Teise maailmasõja ajal, evakueeriti mitu Niguliste kirikus asunud kunstiteost, teiste seas Hermen Rode töökoja altariretaabel ja Bernt Notkele omistatud teos „Surmatants”. Sõjajärgsetel aastatel asus kappaltar Tallinna Oleviste kirikus. Suurejoonelise kunstiteose ulatuslikud konserveerimistööd toimusid aastatel 1978–1992 tollase Nõukogude Liidu tipprestauraatori Nikolai Bregmani juhendamisel. Kuigi põhiosas jõuti teos restaureerida, on kappaltari uhked skulptuurid konserveeritud vaid osaliselt tänini.
","orientation": "landscape","image": "","idenfier": "history","image2": "","image2_title": "","title": "Ajalugu ","image_title": ""},"T2-0": {"story": "","content": "Hea õpetaja
Kutsu oma õpilased ühe silmapaistvama hiliskeskaegse meistriteose – Rode altari – avastusretkele! Koostatud ülesannete kogumik on mõeldud muuseumitunni eel- või järeltegevusteks. Iga vanuseastme ülesannetel on rõhuasetus ja teemakäsitlus erinev, ülesanded on kohandatavad ka ühe astme võrra nooremale või vanemale eale.
„Rode altar lähivaates“ õpetajamapp on:
Õpilased tutvuvad ühe tähelepanuväärsema hiliskeskaegse kunstimälestisega nii Eesti kui kogu Põhja- Euroopa kontekstis. Koolieelse lasteasutuse jaoks on ülesanded koostatud läbi erinevate tegevuste, et luua seoseid ja kinnistada õpitut. Põnevuse tekitamiseks kehastuvad õpilased ülesannete lahendamisel kunstidetektiivideks. Soovitatav on teemakäsitlust alustada või lõpetada õppekäiguga Niguliste muuseumisse.
Õppetegevuse valdkonnad: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika, liikumine
Ülesanded tutvustavad Rode altarit kui kunstiväärtuslikku ning religioosset objekti. Noored kunstidetektiivid õpivad kunstitööd vaatlema, otsivad seoseid rahvakultuuris juurdunud tavade- kommetega ja religiooni ilmingutega igapäevaelus. Soovitatav on teemakäsitlust alustada või lõpetada õppekäiguga Niguliste muuseumisse.
Õppeained: keel ja kirjandus, inimeseõpetus, matemaatika, kunst, valikaine usundiõpetus
Ülesanded tutvustavad Rode kappaltarit kui kunstiväärtuslikku ning religioosset objekti. Noored kunstidetektiivid õpivad kunstitööd vaatlema ja sealt ajalooalaseid teadmisi ammutama. Lisaks suunatakse neid tegelema üldinimlike väärtuste ja autoriteediküsimustega, samuti sallima erinevaid vaateid ja tõekspidamisi. Õpilased analüüsivad ennast ning sõnastavad ka oma eeskujud ja väärtused. Soovitatav on teemakäsitlust alustada või lõpetada õppekäiguga Niguliste muuseumisse.
Õppeained: ajalugu, inimeseõpetus, kunst, valikaine usundiõpetus
Töölehe ülesanded suunavad meeskonnatööd tegema ning veebikeskkonnast infot otsima ja analüüsima. Loomingulise tööna valmib pisiskulptuur, kus õpilased kujutavad iseennast seisva figuurina. Figuurid pannakse kokku klassi ühistööks ning valmib klassiretaabel, omamoodi keskaja võtmes ruumiline klassipilt. Soovitatav on teemakäsitlust alustada või lõpetada õppekäiguga Niguliste muuseumisse.
Õppeained: kunst, lõimimisvõimalus ajalootunni ja usundiõpetusega
Gümnaasiumiastmes uuritakse klassiülese analüüsiva arutluse käigus, kuidas konstrueeritakse ajalugu ehk kuidas ajaloo kohta teavet saadakse ning kuidas ajalookäsitlus võib tehniliste uuringute järel täpsustuda või muutuda. Õpilased käivad Niguliste peaaltari näitel teadlaste jälgedes ning tõlgendavad fotode põhjal uuringutulemusi, et dateerida ja omistada kunstitööle autorlus. Ülesanne näitlikustab ka, kuidas kaasaegne kunstiväärtuste uurimine põhineb tihedal erinevate valdkondade vahelisel koostööl (kunstiajalugu, konserveerimine, füüsika, keemia, bioloogia). Keemia ainetunnis saab kasutada Martin Saare koostatud töölehti pigmentide või õli- ja temperavärvide uurimise kohta.